EESTI ÕNGITSEJATE LIIT

















Õngitsemise võistlusmäärus











Koostaja: Eesti Õngitsejate Liit

















Tallinn 2018


Sisukord

1. Võistlusjuhend 3

2. Võistluste iseloom 3

3. Võistluspaik 4

4. Loosimine 4

5. Püügivahendid 5

6. Söödad 6

7. Võistluste läbiviimine 7

8. Kalade kaalumine 9

9. Tulemuste tühistamine ja karistused 9

10. Võitjate selgitamine 10

11. Protestid 10




  1. Võistlusjuhend

  1. Kõik ametlikud õngitsemise võistlused toimuvad võistlusmääruse alusel kooskõlas võistlusjuhendiga, mille kinnitab korraldav organisatsioon. Õngitsemisvõistlused toetuvad rahvusvahelistele reeglitele, mis on kajastatud internetilehel http://www.fips-ed.com/fipsed/index.php/en/

  2. Võistlusjuhendiga määratakse võistluse eesmärk, läbiviimise aeg ja koht, juhtimine, osavõtutingimused, ajakava, individuaalse ja võistkondliku paremuse selgitamine, autasustamine, osavõtuks registreerimise tähtaeg ja osavõtumaks. Võistlusjuhendis toodud tingimused ei või olla vastuolus võistlusmäärusega.

  3. Võistlusjuhend saadetakse osavõtvatele organisatsioonidele üks kuu enne võistlusi.

  4. Muudatusi võistlusjuhendis võib teha ainult juhendi kinnitanud organisatsioon, kuid mitte hiljem kui päev enne võistlust.

  1. Võistluste iseloom

  1. Võistlused jagunevad oma iseloomult võistkondlikeks, individuaalseteks ja individuaal-võistkondlikeks.

  2. Individuaalsetel võistlustel arvestatakse iga võistleja tulemus eraldi ja vastavalt sellele selgitatakse tema koht võistlustel. Võistkondlikel võistlustel summeeritakse võistlejate tulemused ja nende põhjal selgitatakse võistkondlik paremusjärjestus. Individuaal-võistkondlikel võistlustel selgitatakse võistlustulemuste põhjal nii individuaalne kui võistkondlik paremusjärjestus.

  3. Igal üksikjuhul määratakse võistluste iseloom võistlusjuhendiga.

  4. Individuaalsed võistlused jagunevad kinnisteks ja lahtisteks. Kinnistel võistlustel saavad osaleda ainult ühe organisatsiooni, territooriumi, samuti naiste, noorte teatud vanusegruppide ja veteranidest võistlejad.


  1. Võistluspaik

  1. Võistluseks valitud veekogu peaks olema kalastatav vähemalt 3-4m ulatuses kaldast ja võimalikult ühtlase sügavusega.

  2. Veekogu kallas peab võistlejale võimaldama püügikohale asumise raskusteta ja võimalikult võrdsetel tingimustel.

  3. Võistluse korraldaval organisatsioonil on luba muuta võistluskohta 3(kolm) nädalat ennem võistluse algust.

  4. Püügiala jagatakse sektoriteks vastavalt võistlejate arvule võistkonnas. Individuaalsetel võistlustel jagatakse püügiala püügikohtadeks vastavalt võistlejate arvule. Noored ja naised püüavad eraldi püügialadel mis ei pea olema meeste püügiala vahetus läheduses.

  5. Püügiala jaotatakse vähemalt 10m (kuni maksimaalselt 20m) pikkusteks püügikohtadeks. Iga püügikoha vahele peab jääma võimalusel 1m laiune keelutsoon milles võivad liikuda vaid kohtunikud ja võistkondade treenerid ja esindajad.

  6. Võistlejate taha jääb vähemalt 10m laiune keelutsoon. Soovitav on see piirata nööri või lindiga.

  7. Võistleja ei või lahkuda oma püügialast, võistluse ajal, ilma kohtuniku loata.

  8. Püügialal kalapüügi keelu enne võistlust sätestab võistluse korraldav organisatsioon.

  9. Võistluspaik ei tohi olla elektriliinide läheduses.

  1. Loosimine

  1. Võistleja või võistkonnad peavad ennast registreerima enne juhendis märgitud aja lõppu. Võistkondlikul võistlusel annab võistkonna kapten võistlejate nimekirja kohtunikule. Hilinejaid võistlusele ei lubata.

  2. Võistlejate püügikohad loositakse vahetult enne ettevalmistusaja algust vastavalt registreerumis-järjekorrale. Teisel võistluspäeval toimub loosimine vastupidises järjekorras. Äärepüüdjate puudumisel tõmbavad loosi esimestena eelmise päeva võistlusala äärtel võistelnud osavõtjad, et vältida teistkordset äärele sattumist.

  3. Võistkondlikel võistlustel sektorites loositakse igasse sektorisse algul iga võistkonna esindaja ja seejärel individuaalvõistlejad nii, et igas sektoris oleks võimalikult sama arv võistlejaid.

  4. Vooluveekogul võisteldes on number 1(üks) allavoolu esimene, seisva veega veekogul jääb number 1(üks) veekogu poole vaadates vasakule


  1. Püügivahendid

  1. Püügivahendid jagunevad põhi- ja abivahenditeks.

  2. Põhivahenditeks on meestel õngeritv pikkusega kuni 13m, naistel ja noortel kuni 11,5m, vastava pikkusega tamiil, üks ujuk, raskused ja üks üheharuline konks. Püügivahendeid võib olla valmispandud niipalju kui võistleja ise soovib, kuid peavad asuma võistlejale määratud alas.

  3. Raskus(ed) ei tohi ületada ujuki kandevõimet. Põhjas võib olla 10% raskusest, kuid nii, et ujuk vabaks lastes liiguks voolu või tuule suunas.

  4. Rulliõngega püük on lubatud, samuti libiseva ujuki kasutamine.

  5. Ujuk ei või väljuda voolu või tuule mõjutatult võistleja püügialast.

  6. Abivahendid on sump, kahv, kada, platvorm, iste, ridvatoed, rullikud, söödakarbid-, ämbrid jne.

  7. Platvormi maksimaalne suurus võib olla 1x1m.Sumba soovitatav minimaalne pikkus 3,5m ja minimaalne läbimõõt 50cm

  8. Kajaloodide kasutamine on keelatud.

  9. Püügivahendid peavad asetsema võistlejale loosiga määratud alal.


  1. Söödad

  1. Söödad jagunevad õngesöötadeks ja peibutussöötadeks.

  2. Õngesöötadeks võib tarvitada usse, tõuke ja teisi looduslikke söötasi väljaarvatud elus ja surnud kala või kalatükke. Keelatud on ka kunstsöödad ja mehaanilised söödad.

  3. Peibutussöödad on lubatud tingimusel, et niisutatud peibutussööda kogus ei ületa sõelutult 20L kaasaarvatud ballastained.

  4. Peibutussööta ei tohi mahu vähendamiseks kokku suruda.

  5. Peale söötade kontrolli ei tohi enam valmis/ niisutatud peibutussööta segada mehhaaniliselt ega sõeluda, käega segamine on lubatud.

  6. Peale söötade kontrolli kuni eelsöötmiseni(10 min enne püügi algust) on lubatud kokku lisada lõhnaaineid ja siirupeid 100ml.

  7. Peale söötade kontrolli on lubatud peibutussööda niisutamine ainult pihustist.

  8. Peale söötade kontrolli peavad kõik mittevajava peibutussöödad, õngesöödad, mullad, lõhnaained jne olema võistleja püügialast eemaldatud.

  9. Elussöötade suurim lubatud kogus on 2.5L, sellest maausse 0,5L(lõikamata), sääsevastseid ja jokerit kokku 1L, millest suuri sääsevastseid 0,25L. Võistluse korraldaja võib piirata söödakoguseid.

  10. Lubatud on kasutada väikseid anumaid konksusööda lõhnastamiseks.

  11. Pelletite, boilide ja muude kokkusurutud söötade kasutamine konksusöödaks ja peibutussöödaks on keelatud.


  1. Võistluste läbiviimine

  1. Võistluste kestvus on 4(neli) tundi. Ettevalmistus aeg on 2 tundi. Kui teostatakse söötade kontrolli, toimub see üks tund enne eelsöötmise algust. Peale loosimist toimub võistlejate hääletamisega peakohtuniku valimine võistlejate seast. Kui selleks pole eraldi peakohtuniku. Samuti valitakse igasse sektorisse abikohtunik, kes kontrollib oma sektori võistlejaid.

  2. Võistlust juhib kohtunik vastavate signaalidega:

Püügi ajal kasutatavad söödapallid ei tohi olla enne püügi algust valmis vormitud, see tähendab, et kõik valmis söödapallid peavad olema võistluspüügi alguseks vette heidetud

  1. Platvorm paigaldatakse nii, et selle tagumised jalad oleksid kuival. Võistluse korraldaja võib määrata istmete paigaldamise joone, tõmmates võistlusalale selleks lindi või nööri, millest istmed ja raamid peavad tagapool olema. Võistluse korraldajal on luba otsustada enne võistlust, kui kaugele vette on lubatud platvorm paigaldada.

  2. Kahva võib kasutada ainult kala veest väljavõtmisel, mis peab toimuma oma püügiala piires ilma kõrvalise abita.

  3. Võistluse võib katkestada looduslike tingimuste muutudes(torm, äike)peakohtuniku otsusega. Märku antakse vastava signaaliga. Sel ajal ei tohi püüda ega peibutussööta vette heita. Viis minutit enne võistluse jätkamist antakse signaal, järgmine signaal lubab võistlust jätkata. Enne seda on söötmine keelatud. Võistluse jätkamisel on suurte söödapallide heitmine keelatud.

  4. Lubatud on kaks katkestust ühe püügivooru jooksul. koguajaga mitte üle 1 tunni. Kui võistlustingimused ei parane, lõpetatakse võistlus. Arvesse läheb püügivoor püügiajaga vähemalt 2 tundi.


  1. Kalade kaalumine

  1. Peale lõpusignaali jäävad võistlejad oma kohtadele ja ootavad kaalukohtunike brigaadi.

  2. Peale kaalumist peab kaalutud kalad tagasi sumpa laskma ja nad võib vabastada peale kohtuniku vastavat märguannet.

  3. Kalade kaal märgitakse võistlejakaardile ja võistlusprotokolli mille võistleja kinnitab oma allkirjaga.

  1. Tulemuste tühistamine ja karistused

  1. Võistleja diskvalifitseeritakse ja ta tulemused tühistatakse järgmistel juhtudel:

(Punane kaart)

  1. Võistlusmääruse ja võistlusjuhendi rikkumisel, mis ei mõjuta püügitulemust, tehakse võistlejale märkus (Kollane kaart), mis kantakse võistlejakaardile koos sündmuse sisu ja kellaaja ära märkimisega.

  2. Kollased kaardid kehtivad üks õngitsemishooaeg.

  3. Kui võistleja saab võistluse esimene voor kaks kollast kaarti siis automaatselt on see punane kaart ja punktid vastavalt viimane +1 miinus punkt, kuid võistluse teise vooru saab see võistleja alustada puhtalt lehelt.

  4. Kui võistleja saab kahe voorulise võistluse jooksul ühe kollase kaardi ja järgmine võistlus, kas esimesel või teisel voorul kollase kaardi, siis võistlejat karistatakse vastava päeva eest saadud teise kollase kaardi eest punase kaardiga ja punktid jagunevad vastavalt viimane+1 miinuspunkt.

  1. Võitjate selgitamine

  1. Individuaalse paremusjärjestuse määrab oma sektori tulemus punktides. Kui sektoris on mitu ilma kalata jäänud võistlejat, siis nende kohapunktid määratakse aritmeetilise keskmise järgi. Ka lähevad kohapunktid jagamisele, kui mitmel võistlejal on sama kalade kaal.

  2. Koha võistkondlikus paremusjärjestuses määrab võistkonna kõigi liikmete poolt oma sektoris saavutatud kohapunktide kogusumma. Võitja on võistkond kelle kohapunktide summa on kõige väiksem. Sektoris määrab kohapunktid kaaluline paremusjärjestus.

  3. Kui võistkonnal puudub võistleja, lisatakse võistkondlikus paremusjärjestuse määramisel võistkonnale iga puuduva võistleja eest viimase koha(osavõtjate arv sektoris või üldse)punktid pluss üks karistuspunkt. Võrdse tulemuse puhul, kui kohapunktide summa on individuaal-või võistkonnavõistlusel sama, siis otsustab kalade kaal, kui ka kaal on sama läheb koht jagamisele.

  1. Protestid

  1. Vaidlusalaste küsimuste lahendamiseks ja reeglitest tulenevate sanktsioonide rakendamiseks moodustatakse ürii. ürii koosneb kahest EÕL juhatuse liikmest ja kolmas valitakse kohapeal, (kes pole protestiga seotud) peale kirjaliku protesti laekumist peakohtuniku poolt.

  2. Protesti võib esitada igaüks peakohtunikule suuliselt. ürii arutab protesti, kui see on esitatud kirjalikult koos lunarahaga(10€ ) 30 minuti jooksul peale võistluse lõppemist

  3. ürii liikmed peavad olema võistluspaigas ja lahendama ettetulevad probleemid ja kaebused.

  4. Otsused võetakse vastu lihthäälte enamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks hääleks peakohtuniku hääl.